"1914. aasta suvega" avardub perekonnaromaan ühiskonnaromaaniks. Sõjaeelses palavikulises õhkkonnas jälgib autor päev-päevalt Jacques'i käike ühest parteikeskusest teise, läbi mitme Euroopa pealinna. Tegevus sõlmub proletariaadi sõjavastase võitluse ümber. II Internatsionaal oma lõhenenud, paiguti reeturliku juhtkonnaga, sotsialistlik ja kodanlik ajakirjandus, diplomaatilised ringkonnad ning suurriikide kindralstaabid tõusevad otsekui omaette tegelasteks. Imperialistlike jõudude ähvardav hoovõtt on taustaks Jacques'i lühikesele haprale armastusloole, millele 2. augusti üldmobilisatsioon traagilist lõppu ennustab.