Romaan räägib loo sellest, kuidas jutustajast saab täiskasvanu, kuidas ta väljub Eesti-nimelisest kohast, kus ta tundis esmakordselt kõigega kokkukuulumise tundeid – ta ületab järjekordse jõe, piirijõe ja lahkub Venemaale.

Raamatus püstitub mälestusmärk autori noorusele – kadunud inimestele, kadunud aegadele, kadunud maastikele. Ja ehk eelkõige just kadunud tunnetele, kadunud jõele.
(Jan Kaus) (Allikas: Sirp 28.03.2008)