Herman Sergo on kirjanik, kellele meri on olnud koduks ning meremeheamet leivateenistuseks. Seepärast on tema loomingki merest lahutamatu. Eks räägi ju igaüks sellest, mis talle kõige lähedasem on, mida ta kõige paremini tunneb ning mille üle südant valutab.

Käesolevasse kogumikku on kirjanik talletanud mälestusi meremehe-teest. Need mälestused on tõsielulised, tihti täpsete nimedegagi, ja neid on heietatud peamiselt Tallinna Merekaubasadama pisikeses lootsitoas. Kuigi lootsituba on mõeldud puhkamiseks, on selle siniseks suitsetatud lae all rohkete kuulajate keskel oma südant tühjaks pajatanud nii tüürimees, laevajuht, madrus kui ka mõnigi kapten ise. Ühe mälestus kutsub esile assotsiatsioonid teises jne. jne. Need, kellel oli enne kojuminekuga kiire, toetuvad eneselegi märkamatult koikuservale ja – "Lootsitoa jutud" ongi veerema pandud...