Aino Kallas elas selle päeviku kirjutamise ajal Tartus, võttes osa kohalikust kirjanduselust ja võites oma eestiainelise loominguga üha suuremat tunnustust. Elades ränga loomepinge all otsis ta hingesugulust kohalikus seltskonnas, millest tal oma teadlasest mehe kõrval ilmselt vajaka jäi. "Jäätunud šampanja" on Aino Kallase päevikute teine köide.