Mõlemad jutustused sisaldavad fakte ja juhtumeid isiklikust elust nagu kogu Dovlatovi looming - ühtaegu anekdootlikult naljakaid, lõikavalt ausaid ning leebelt nukraid. Esimesena nimetatu kujutab endast "kirjandusliku hädavarese" märkmeid, muu hulgas ka Dovlatovi käekäigu kohta Tallinnas, teine kirjeldab mahlakalt ja iroonilises võtmes vene emigrantide elu.