On aasta 1991. Eesti Vabariik on juba käega katsuda. Inimesed on nagu palavikus, sest ka uuel ajal on võitjad ja kaotajad. Nüüd tuleb jalg maha saada, muidu jääd käppa imema, olgu iseseisvus või mitte! See kõik on natuke nukker, aga vahel ka hirmus naljakas.

Peategelane, kolmekümnendates eluaastates Eff, väljub hommikul rõõmsalt kodunt, et Tallinna elus oma õnnevõimalust otsida. Ta kohtab tervet galeriid inimesi ja kuuleb nende saatustest. Päeval sööb Eff uut imelikku jäätist "Pingviin" ja hilisõhtul kuulab prügikastikasside lõugamist.

See raamat on nagu ühe päeva tohutu fotosuurendus romaanist "Kooparahvas läheb ajalukku". Ärgake, vanad varjud!