Pärast pikki aastaid kiretut tööd ja elupõletamist leidis Bronnie Ware end otsimas väljakutset, mis annaks talle mõtte edasi elada. Vaatamata ametliku kutseoskuse ja kogemuse puudumisele sattus ta ravimatute haigete palliatiivhooldajaks leevendusravis. Surijate eest hoolitsedes ja nende iga päevaga hääbuvas toimetulekus abiks olles tegi Bronnie oma elus läbi täieliku muutuse. Tööst saadud kogemusi otsustas ta jagada ajaveebis, pannes seal kirja kõige sagedasemad kahetsused, mida hoolealused talle enne surma avaldasid. Bronnie blogi "Viis levinumat surmaeelset kahetsust" pälvis väga suurt tähelepanu. Juba esimesel aastal jälgis seda enam kui kolm miljonit lugejat. Paljude lugejate soovil jagab Bronnie nüüd oma lugu ka raamatus. Bronnie enda elu on olnud värvikas ja kirju. Kuid peatse surmaga leppida püüdvatelt inimestelt saadud õppetunnid aitasid tal mõista, et oma elus teadlikke valikuid tehes on igal inimesel võimalik surra rahuliku hingega. Selles südamlikus jutustuses toob Bronnie esile, millise tähendusrikkuse võivad just elavate silmis omandada surija ehedas lihtsuses lausutud üdini siirad kahetsused. Bronnie Ware selgitab, kuidas me kõik saaksime endale tähtsaid teemasid lahendada juba nüüd, mil meil on veel aega. "5 levinumat surmaeelset kahetsust" annab lootust paremaks maailmaks.

Bronnie helged mälestused on kogutud julgesse ja südantliigutavasse raamatusse, mis ühest küljest õpetab, kuidas suhelda viimast tuge vajava lähedasega, ja teisalt innustab elama just niisugust elu, nagu igaüks oma südames soovib.