Teise maailmasõja aastatel põgenes Eestist Läände ühtekokku hinnanguliselt 70 000 – 80 000 inimest, mis teeb sellest meie ajaloo ühe suurima rändelaine ja ühe olulisima lähimineviku sündmuse, mis avaldas otsest mõju väga paljude inimeste elusaatusele.

Kuna põgeneti enamasti varjatult, suuliste kokkulepete alusel ja otsese ohu tingimustes, ei ole meil selle kohta võtta arhiiviallikaid, mida inimeste massirände uurijad tavapäraselt kasutavad: nimekirju lahkunutest lähtekohas ja saabunutest sihtkohas. Aastakümneid on põgenemist uuritud tuginedes peamiselt mälestustele, mis annavad küll väga hea ülevaate üksikisiku või pere põgenemisteekonnast, kuid mille pinnalt on raske luua üldpilti.

Selle kogumiku seitse artiklit toovad lugejani uut teavet Teise maailmasõja ajal Eestist Rootsi põgenemise kohta, mis pärineb peamiselt välisallikatest. Kogumikus on kasutatud arhiivimaterjale, mis on saanud vabalt kättesaadavaks alles viimastel aastatel. Autorid avavad suure põgenemise seni tundmatuid või vähekäsitletud tahke, käsitledes muuhulgas sihtkohariigi olusid ja valikuid. Tegemist on esimese uurimusliku artiklikogumikuga, mis on pühendatud just Teise maailmasõja aegse Eestist Rootsi põgenemise temaatikale.