Soome 20. sajandi kirjandusklassiku Mika Waltari rahvusvahelise maine saavutanud romaan, mis kirjeldab arst Sinuhe elu ja seiklusi umbes 1390-1335 enne Kristust. Mõnes mõttes on see vaarao Ekhnatoni aegsesse Egiptusesse paigutatud teos soome keskklassi pettumuse ja resignatsiooni analüüs pärast Teist maailmasõda, kui mitmetel kesksetel väärtustel ei olnud enam katet ja tundus lohutav mõelda nagu Sinuhe: “Kõik saab jälle endiseks ja ei ole midagi uut päikese all ja ka inimene ei muutu, kuigi muutuvad tema riided ja muutuvad ka sõnad tema keeles.”