Minu isa suri üheteist aasta eest. Ma olin siis alles neljane. Ma ei uskunud, et kuuleksin temast veel midagi, kuid nüüd kirjutame me koos raamatut. Need on selle raamatu esimesed read, ja mina olen see, kes kirjutab, kuid mõne aja pärast annab ka mu isa oma panuse. Temal ongi rohkem jutustada. Ma pole päris kindel, kui hästi ma oma isa mäletan. Arvatavasti ma lihtsalt usun, et mäletan teda, kuna olen nii palju kordi tema pilte vaadanud. Ainuke asi, mida ma temast täiesti kindlalt mäletan, on see, mis sündis tol korral, kui istusime terrassil ja vaatasime tähti...