Pole päris kindel, et see kõik niimoodi just juhtus nagu kirjutab Kaspar von Schmerzburg oma päevikus. Aga kui ta mõnikord tõde fantaasiaga segab, võib talle seda vaevalt pahaks panna, sest ta kirjutab ainult enda lõbuks. Samuti nagu ta enda lõbuks Rooma sõidab, et veel kord ja täiuslikumalt seda läbi elada, mida ta oma eelmisest reisist mäletab. Aga Rooma pole enam see, mis ta oli 20 aasta eest - või on Kaspar ise muutunud? Siin toimub pinnaalune võitlus jõudude vahel, mis ka teda ennast puudutamata ei jäta ja mille olemuses ta alles ajajooksul selgusele jõuab. Ja siis on juba hilja.