1950. ja 1960. aastate Tartu.
Põlenud linn, põletatud elud.
Lukuaukudest piiluv väike tüdruk.

Hilissügisel maamajja saabudes leiab Tiina eest segipaisatud elamise, kust on muude asjade seas varastatud ka isa portree. Tühjaks jäänud laik seinal toob pinnale mälestused lapsepõlvest, kus tühjad kohad ümbritsesid Tiinat nii sõjajärgse Tartu tänavatel kui ka koduseinte vahel. Kadunud aja sümbolina tõuseb esile kodu naabruses asuv korporatsiooni Fraternitas Estica endine maja. Täiskasvanute lahingud ja leppimised toovad lapse ellu suuri muutusi ja lõplikke hüvastijätte. Kaotused jäävad painama aastateks ja alles täiseas mõistab Tiina, et mitte ühegi , mälestuse eest ei saa lõputult ära joosta. Vähemalt korra peab iga saladus leidma kuulaja.