Möödas on kaksteist aastat.
Need lapsed pole päevagi vanemaks saanud. Miks…

Bethil on vaja ainult Ben alla 14-aastaste poiste jalgpallimatšile sõidutada, vaadata, kuidas poeg mängib, ja ta koju tagasi tuua.

See, et Beth teab, et tema endine parim sõbranna elab mänguväljaku lähedal, ei tohiks anda põhjust tema majast mööda sõita ja äratada lootust teda üle pika aja näha. Miks peaks Beth seda tegema ja riskima valusate mälestuste naasmisega? Ta pole kaksteist aastat Flora Braidi näinud.

Kuid Beth ei suuda vastu panna. Ta teeb peatuse Flora maja lähedal ja jälgib tänava äärest, kui Flora oma laste Thomase ja Emilyga autost välja astub. Kuid...

Midagi on hullupööra valesti!

Flora näeb välja nagu ikka, ainult vanem – täpselt nagu Beth arvas. Lastega on lugu teine. Kaksteist aastat tagasi oli Thomas viie- ja Emily kolmeaastane. Praegu näevad nad välja täpselt samasugused kui tollal. Nad on ka samas vanuses. Need on kahtlemata Thomas ja Emily – Beth kuuleb, kuidas Flora neid nimepidi kutsub –, kuid nad pole üldse muutunud.

Nad pole suuremad ega vanemad.
Miks nad pole kasvanud?