Pariis 1944. Saksa okupatsiooni on läbi saanud ja Édith Piafi süüdistatakse koostöös sakslastega. Tuntud lauljatari ähvardab esinemiskeeld. Püüdes meeleheitlikult tõestada oma süütust, kohtub Piaf noore andeka laulja Yves Montandiga. Nad alustavad koostööd ja üsna peagi ka armuvad. Yves’i tulihingelisest armastusest inspireerituna kirjutab Édith laulu "La vie en rose", mis teeb temast legendi. Kuid miski siin maailmas ei ole igavene.

Édith Piaf kehastas julgust armastada kogu hingest ja pingutada muusika nimel viimse detailini. Elu ei kohelnud teda alati siidkinnastes – ta elas tänaval, kaotas lapse, seisis rohkem kui ühel korral kuristiku serval. Kuid kõigest hoolimata jäi ta alati truuks muusikale ega kahetsenud midagi – "Non, je ne regrette rien".