Seersant Washington Poe võib oma sõbrad ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ja pöial jääb ikkagi üle.

Üks neist sõpradest on Estelle Doyle. Terava keelega patoloog on alati elu pahupoolega tegelenud, aga kas võib olla, et sedapuhku on ta tõesti liiga kaugele läinud? Naise isa on mõrvatud kahe lasuga pähe – juhtum paistab selge ja lihtne. Estelle'i kätel on märgid tulirelva kasutamisest ja värskel lumikattel maja ümber ainult tema jalajäljed. Vahistamisest alates on too lausunud vaid kolm sõna: «Öelge Washington Poe'le.»

Samal ajal saadab mürgitaja, kelle meedia on tituleerinud Botaanikuks, kuulsustele luuletusi ja kuivatatud lilli. Paistab, et tapja suudab liikuda läbi seinte. Hoolimata ohvrite hoiatamisest ja politsei võetud abinõudest tapab ta ikkagi karistamatult.

Washington Poe'l, mehel, kes ei salli suletud ruumi mõistatusi, terendab ees elu pikim nädal…