Mina-vormis romaan kujutab naturalistlikes värvides ühe Eesti väikelinna igapäevaelu. Tegelaskond koosneb põhiliselt eluheidikutest, neist, kes on jäänud elu hammasrataste vahele nii endise kui praeguse süsteemi tingimustes. Paljudel neist on kõrged aated ja tahtmine elus midagi korda saata, ometi haaratakse pahatihti hoopis pudeli või muude mõnuainete järele. Autor kujutab südamesoojusega ühiskonna poolt põlatud mehi ja naisi, kes asuvad justkui meres ulpival, uppuvast emalaevast eraldunud Méduse’i parvel.