Vaatluse all on eestlaste suhted oma minevikuga: kuidas rahvuslikku ajalugu on mitte üksnes kirjutatud, vaid ka avalikult etendatud, kivisse raiutud või seadustega põlistatud; kuidas ajalugu on Eestis elatud. Raamatu kümmet esseed liidab küsimus, miks mäletatakse Eesti ajaloost teatud sündmusi ja nähtusi ning miks on unustusse vajunud paljud teised, ehk teisisõnu – milline loogika on kujundanud eesti kultuurimälu.